Klaasist kasvuhoone struktuur hõlmab peamiselt kasvuhoone vundamenti, kasvuhoone teraskonstruktsiooni ja alumiiniumisulamist struktuuri.
1. Põhiklassifikatsioon Klaaskasvuhoone vundament on jagatud iseseisvaks kolonni vundamendiks ja ribavundamendiks. Sisemiste kolonnide või külgsammaste jaoks saab kasutada sõltumatuid vundamente ning ribavundamente kasutatakse peamiselt külgseinte ja sisemiste vaheseinte seinte jaoks.
2. Projekteerimisnõuete alus Enne projekteerimist tuleb ehitusplatsi geoloogilisi andmeid hoolikalt analüüsida. Üks neist on ala geoloogilise uuringu aruanne (oluliste suuremahuliste kasvuhooneprojektide puhul); teine on ehitusplatsi katse (üldprojektide puhul); Kolmas põhineb lähedal asuvate projektide (väikeprojektide) kogemustel ja geoloogilistel võrdlusandmetel. Vundamendi projekteerimisel peaks lisaks tugevuse nõuetele olema ka piisav stabiilsus ja võime vastu seista ebaühtlasele asustamisele. Kolonnitugedega ühendatud vundamendil peaks olema ka piisav horisontaalne jõuülekanne ja ruumi stabiilsus. Kasvuhoone alumine pind peaks asuma külmutatud pinnasekihi all ja kütte kasvuhoone võib kaaluda kütmise mõju vundamendi külmumissügavusele vastavalt kliimale ja pinnase kvaliteedile. Üldiselt peaks vundamendi põhi olema rohkem kui 0,5 meetrit allpool välismaad ning vundamendi ülaosa ja välismaa vaheline kaugus peaks olema suurem kui 0,1 meetrit, et vältida vundamendi kokkupuudet ja kahjustada kasvatamist. Välja arvatud erinõuded, peaks kasvuhoone vundamendi pealmise pinna ja sisepinna vaheline kaugus olema suurem kui 0,4 meetrit. Kasvuhoone teraskonstruktsiooniga ühendatud sisseehitatud osad on kõik vundamendi peal ja sisseehitatud osade konstruktsioon on ka vundamendi konstruktsiooni oluline osa. Ühendus sisseehitatud osade ja pealisehituse vahel hõlmab peamiselt hingedega ühendust, konsolideerimist ja elastset ühendust. Erinevate ühendusmeetodite kohaselt on ka projekteerimis- ja ehitusmeetodid erinevad, kuid kõik sisseehitatud osad peavad tagama hea ühenduse vundamendiga ja tagama ülemise struktuuri ülekandmise. Tulevane võimsus edastatakse sihtasutusele õigesti.
3. Vundamendi materjalid ja ehitusomadused
(1) Sõltumatu sihtasutus. Tavaliselt kasutatakse raudbetooni. Ehitusmeetodist võib sõltumatu vundamendi jagada kaheks meetodiks: täielik valatud koht ja osaline valatud. Täielik kohapealne valatud võtab kasutusele ehitusplatsi toetamise ja tervikliku valamise meetodi; osa valatud kohapealsest meetodist võtab vastu vundamendi lühikese kolonni eeltöötluse meetodi ja vundamendipadja kohapealse valamise. Neid kahte meetodit saab valida vastavalt konkreetsele olukorrale. Valatud meetodil on hea terviklikkuse ja madalate kulude omadused; mõned cast-in-place meetodid on kõrgemad kulud, kuid kiire ehituskiirus, ja ehituskvaliteet on lihtsam tagada.
(2) Riba vundament. Tavaliselt kasutatakse müüritise struktuuri (telliskivi, kivi) ja ehitamist teostab ka kohapealne müüritis. Raudbetoonrõngaste tala on sageli paigutatud vundamendi ülaossa, et paigaldada sisseehitatud osi ja suurendada vundamendi jäikust. Lisaks võib külgseina vundament vastu võtta ka iseseisva vundamendi ja ribavundamendi segakasutuse. Saabuva jõuga kasutatakse riba vundamenti ainult partitsiooniliikme osana. (3) Ettevaatusabinõud vundamendi ehitamisel. Vundamendi ehitamise ajal tuleb tagada kolonni kõrguse ja telje asendi õigsus. Seadmed, torujuhtme avad ja paigaldus tuleb õigeaegselt maha matta. Vundamendi kahjustamiseks on pärast ehitamist rangelt keelatud gouge.
